Biaya real (g(n)) mak kustu real husi node hahú too node agora.
Ne’e mak kustu ka jarak ne’ebé ona pasa iha dalan. Iha algoritmu A*, g(n) ajuda kalkula
f(n) = g(n) + h(n).
Singkat: g(n) hatete se jalur husi start too node agora “mahal” ka “murah”.
f(n) maka evaluation function ne’ebé kombina kustu real (g(n)) ho heurístika (h(n)). Heurístika h(n) estima kustu husi node agora too objetivu. Ho f(n) A* bele buka dalan ho kustu mínimu ho eficiente.
Konsidera dalan ho node sira: A (início) → B → C → D (objetivu). Kustu real g(n) hatete kustu ne’ebé ona gasta. Heurístika h(n) estima distáncia restante.
| Node | g(n) (kustu real) | h(n) (estima) | f(n) = g(n)+h(n) |
|---|---|---|---|
| A | 0 | 10 (estima ba D) | 10 |
| B | 5 | 7 | 12 |
| C | 8 | 4 | 12 |
| D | 12 | 0 (objetivu) | 12 |
Interpretasaun: Iha node A, f=10. Algoritmu A* sei explora dalan ho f menor. Hafoin ba B, f=12; depois ba C f=12; to’o D. f(n) sempre kombina kustu real ho heurístika.
f(n) = g(n) + h(n).
• g(n) : kustu exatu husi inísiu too n (kustu real).
• h(n) : estimativa heurístika husi n too objetivu.
A* uza f(n) hodi prioridade node sira. Se h(n) admissível (nunka superestima), A* garante dalan ótimu.
Imagem: árvore busca ho valor f(n) iha nódus. Ezempro: nódus inísiu ho f=10, espansaun ba f=12, f=14, etc. Númeru iha nódus hatudu f(n). Ne’e hanesan reprezentasaun tipiku iha livru inteligénsia artifisiál.
Fonte imajen: ilustrasaun ba konseitu evaluation function.
g(n) : kustu akumulativu real.
h(n) : estimativa ba objetivu.
f(n) = g(n) + h(n) → orienta busca A* ba dalan ho kustu total minimu.